Eesti suurim mahemunatootja hakkas lihatöösturiks

„Olen alati tahtnud midagi uut luua ja põnevat ära teha,“ meenutas Lauri Bobrovski oma ettevõtluse algust Järvamaal 2014. aastal, kui hakkas sealses väikeses tööstuses maheveiselihast snäkke valmistama.

Seejärel proovis noortalunik raskustes Äntu mõisa linnukasvatusega koostööd teha, et toota broileriliha. Toonane omanik aga hoiatanud, et „pojake, olen juba kaks pankrotti läbi teinud, sa ei kujuta ette, kui raske ettevõtlus on“.

„Mõne aasta pärast läksin Äntu mõisat ostma ja emotsiooni ajel võtsin endale ka poole miljoni suuruse võla,“ meenutas Bobrovski. Nii sai ta 2018. aastal OÜ Äntu Mõis omanikuks.

Mehe ettevõtlusstiil on julge ja hoogne – ta ei pelga riske. Tänaseks on ta arendanud paralleelselt kahte ettevõtet Lääne-Virumaal ja Järvamaal ning koos meeskonnaga hoidnud need pidevas arengus. Ta jõuab mitu korda nädalas Pandivere kõrgustikul asuvast Äntu kanalast SirLoini lihatööstusesse, mis on Karinu lähistel.

Lauri Bobrovski on pärast Eesti maaülikooli lõpetamist õppinud mõne aasta Taanis Kopenhaageni ülikoolis, kus omandas toidutehnoloogias magistrikraadi. Mehe sõnul avardas välismaal tudeerimine väga palju silmaringi, nii on ta valinud perspektiivika ala, sest munatootmises ja broilerikasvatuses on meie isevarustatus kehvavõitu. Noortalunik pakub oma ettevõtmistega imporditud munadele ja linnulihale kodumaist alternatiivi, laiendades samal ajal ka mahetoidu valikut.

Mahekanad on vabapidamisel

„Alguses oli Äntu mõisas pilt päris trööstitu ja eelmise omaniku võlad tuli kanda,“ meenutas Bobrovski. Et munatootmist ja broilerikasvatust uuesti käima lükata, kasutas ta alustava põllumajandusettevõtja toetust, samuti maaelu edendamise sihtasutuse (MES) garantiiga laenu.

Nii remonditi Äntu Mõisa OÜs kunagised 1970. aastatel kerkinud kolhoosiaegsed kanalad ja abihooned mahenõuetele vastavaks ja nüüdisaegsemaks, moderniseeriti söötmistehnoloogiat, suured halukatlad vahetati pelletikütte vastu, soojustati tootmisruume.

Pesakastide asemel paigaldati automaatne munaliin, kuhu muna kukub, et liikuda sealt karjakööki, kus see tõstetakse restile ja viiakse pakendamisse. Mahekanu peetakse siin viies kanalas vabapidamisel, suviti saavad nad traatvõrkudega tarastatud aedikutes ka õues jalutada.

Oma lindudele kasvatatakse söödaks maheteravilja. Maad haritakse 470 hektaril, sellest paarisajal kasvatatakse maheteravilja ja -kaunvilja, ülejäänud maa on ristiku all.

Munakana tibud jõuavad Äntu kanalasse Poolast, Tšehhist ja Soomest. Praegu on ettevõttes täistootmises 15 tuhat munakana, enamik neist pruunikad ja Lohmann Browni tõugu, ülejäänud valged Dekalbi tõugu kanad, nii saadakse pruuni ja valget värvi mahemune. 

Ettevõtte pakendamiskeskuses sorteerisid ja puhastasid naised farmist toodud mune, pakendades need Kikerikii kaubamärgiga munakarpidesse. „Soovime oma munatootmist kasvatada vähemalt kaks korda, sest nõudlus üha suureneb, väga palju jääb puudu,“ märkis Bobrovski.

Korraga peetakse kanalates ka 4000–5000 lihakana ehk broilerit, aastas umbes 30 tuhat broilerit. Lätist imporditud broileritibusid kasvatatakse ligi kolm kuud, siis jõuavad need Järvamaale Metsla külas asuvasse OÜ SirLoini lihatööstusesse.

Eraldi tõi mahepõllumees esile hea meeskonnatöö. Ta tõdes, et ehkki tööjõudu on raske leida, on ta siiski suutnud oma ettevõtmiste ümber koondada pühendunud inimesed.

„Oleme kaheksa aasta jooksul Äntu mõisas suutnud toimetada, edasi areneda, jõuda toodetega tarbija südamesse ja seda kõike vaid tänu heale meeskonnatööle nii Äntus kui ka Metslas,“ märkis tootja, lisades, et nende kaup kätte ei jää. Vastupidi – mahemunade ja -liha tootmist võiks veelgi kasvatada.

Järvamaal töödeldakse linnuliha

Äntu kanalast paarikümne kilomeetri kaugusel valmistab Lauri Bobrovski koos lihatööstuse meeskonnaga omakasvatatud mahebroileritest erinevaid tooteid.

OÜ SirLoini lihatööstus rajati poolteist aastat tagasi ja see on Bobrovski ettevõtmiste au ja uhkus – kõigile nõuetele vastav mahelihatööstus koos kodulindude tapamajaga. Ettevõtte rajamine läks maksma 1,3 miljonit eurot, see rajati pangalaenu ja PRIA investeeringutoetuse abiga. Tööstuse kõrvale on Leaderi toetusmeetme abiga rajatud 60 kW päikesepark ja energia salvestusvõimekus, mis võimaldab ettevõttel kasutada ja salvestada taastuvenergiat.

„Sirloin tähendab inglise keeles välisfileed. Kui see kirjutada lahku, Sir Loin, siis võib seda mõista kui Härra Fileed,“ selgitas lihaööstuse omanik ja juhataja Lauri Bobrovski.

Nii et igati sobilik nimi ühele liha käitlemisega tegelevale ettevõttele.

Metslas töödeldakse ligi 500 lindu nädalas. Jaekaubandusse müüakse nii külmutatud kui ka jahutatud liha, samuti lihatooteid. Lisaks pakutakse jahimeestele teenust, nende jahisaagist tehakse nii suitsuliha kui ka -vorste.

Mahebroilerilihast tooteid on tegemises üle paarikümne, nende retseptid on omanik koostanud koos tootmisjuht Eduard Permaniga. Nii jõuavad SirLoini tööstusest poelettidele Kikerikii ja Äntu Gurmee kaubamärgi all erinevad mahebroilerist fileed, vorstid ja grillitooted nii tšilli, jogurti kui ka sinepiga, samuti kotletid ja puljongid. Lisaks varustatakse mahetoodetega koole, lasteaedu ja restorane.

„Mul on ülimalt hea meel, et mahesõbrad on meie munade ja broilerilihaga rahul,“ tõdes Lauri Bobrovski, et hoolimata mõnevõrra kallimast hinnast pole tarbijate ostueelistused muutunud, vaid huvi aastate jooksul kasvanud.

Plaanib tootmist laiendada

„Põllumajanduses on nii palju võimalusi näha elu teistmoodi kui kontoriinimene,“ on Lauri Bobrovski oma valikutega rahul. Nüüd, kus mahebroilerikasvatus on tootmisest töötlemiseni käima lükatud, teeb ta lennukaid tulevikuplaane.

Bobrovski tõi esile, et Äntu mõisas on lähitulevikus vaja hädasti uusi nüüdisaegseid munakanalaid.

„Me teame hästi, kuidas mune toota, ning uued kanalad võimaldaksid suurendada nii munatootmist kui ka broilerikasvatust,“ rõhutas kogenud linnukasvataja. Tema sõnul on laiendamiseks hädasti vaja uusi investeeringuid, sest Eesti turul jagub nõudlust nii munadele kui ka linnulihale. See aitaks ettevõtmisel paremini toime tulla ka olemasolevate finantskohustustega.

„Munadega on oluliselt lihtsam ja kasumlikum majandada, kui tootmine on efektiivsem,“ sõnas kanakasvataja. Tema hinnangul võimaldaksid tänapäevased mitmekorruselised vabapidamise kanalad, mida kasutatakse Soomes, Rootsis ja Hollandis, suurt küttekulu kokkuhoidu. Praegu läheb ainuüksi kanalate soojana hoidmiseks pelletiküttele ligikaudu 70 000 eurot aastas.

„Minu unistus on saada korrustega mahekanalad ja hakata pidama neid tõuge, mis sobiksid sinna süsteemi,“ märkis Bobrovski. Ta lisas, et uute kanalate rajamisega suudaksid nad broilerikasvatuse neljakordistada, nii et uue tehase saaks tööle panna täisvõimsusel, praegu on tehaseliinid osaliselt alakoormatud.

Enamik tooteid müüakse Eestis, kuigipalju eksporditakse ka Leetu ja Saksamaale.

„Igal medalil on kaks külge – ühe külje oleme Metslas kirkaks saanud, nüüd töötame selle nimel, et Äntu ka säravaks saada,“ sõnas Lauri Bobrovski.

Artikkel ilmus Maalehes Aasta Põllumees 2025 konkursi raames.